Olge mureta, täna jätkab üks pingviinilaadsetest kääbikutest ka totutavat reisijuttu. Ent eelkõige totutaks siis möödunud aasta ja aastavahetuse üle...
Aasta 2009 oli Lolole töökas ja Pepele ummikseisu aeg. Omamoodi paigaltammumiseks võinuks ju Lologi rutiiniringi pidada, ent siiski: töö on töö. Pepe aga ei osanud midagi oma mõtetega peale hakata pärast aastaalguse kiiruga kokkupandud luulekogu. Kõik pisimadki proosakribalad, millest romaan pidi alguse saama, selle nokkis Pepe auklikuks ja lõpuks lätsutas suus loetamatuks...
See-eest majas liigutasid Lolo ja Pepe üht-teist: katus sai lahtivõetud, korsten lõpuni laotud, niiskust koguv kile alla pandud ja katuseplekk tagasi; maja seinad sai kenasti ka väljast soojustatud; kanalisatsioonitorud paigaldatud; tubade seinad valmis ja uksed ette; aed hoolitsetud...
Reisikesi jagus tervelt kolm nende aastasse: Riiga, Stockholmi ja Milanosse. Kui esimesed kaks olid paaripäevased mäluvärskenduskuurid, siis viimane teadupärast ohhoo-elamuste allikas jõulupühade ajal...
Oli plaanitud, et aastavahetus tuleb niisama raju kui mullu ja tunamullu, ent Lolo sattus hoopis arsti juurde ning selgus, et vapper sädistaja peab loobuma kõigest ihaldusväärsest, et mitte maailma vaatamisest ilma jääda. Pepe lubas igati solidaarne olla ja nõndasamuti loobuda nii sigarettidest kui viinavanapaganast.
Nõnda istusid nad kahekesi kainena peolaua lähistel, kuulasid seljatagust telerit ja olid natuke nukrad ka... Presidendi kõne ajal avasid nad ühe šampanja ja mekutasid südaööl sealt ainult ühe klaasikese. Rahvusringhäälingu teleprogramm oli piisavalt meelt lahutav ja pead jahutav, et uude aastasse vaatasid olevused üsna lootusrikkalt... Kui veel hommikul kõik see valge-valge-valge ne maja ümber sädeles päikeses, siis polnudki enam üldse kurb, elu ju siiski kestab, kui mõistlik olla. Mõistlikkus ise aga pole muidugi kummagi tugev omadus.
Lisaks jõudsid olevused ka Lolo vanemaid vaatama. Kuulata ära vanade manitsused ning veidi abikski olla. Lisaks vahtis Lolo pidevalt kella ja nõudis Pepe käest suitsetamise luba, mida too oli kitsi jagama. "Tarvis nüüd siis veel tossutada kui talv üle aja koorinud pilved päikse eest..." porises ta vastuseks.
Kiired arengud ongi neljandaks kuupäevaks jõudnud selleni, et mõlemad lubavad enesele vaid kolm suitsu päevas ja emb-kumb säutsub teise iga himura liigutuse peale hoiatavalt. Lolo on teel tööle ja Pepe paneb vaimu valmis tõlkimiseks ja reisijutu jätkamiseks...
Aasta 2009 oli Lolole töökas ja Pepele ummikseisu aeg. Omamoodi paigaltammumiseks võinuks ju Lologi rutiiniringi pidada, ent siiski: töö on töö. Pepe aga ei osanud midagi oma mõtetega peale hakata pärast aastaalguse kiiruga kokkupandud luulekogu. Kõik pisimadki proosakribalad, millest romaan pidi alguse saama, selle nokkis Pepe auklikuks ja lõpuks lätsutas suus loetamatuks...
See-eest majas liigutasid Lolo ja Pepe üht-teist: katus sai lahtivõetud, korsten lõpuni laotud, niiskust koguv kile alla pandud ja katuseplekk tagasi; maja seinad sai kenasti ka väljast soojustatud; kanalisatsioonitorud paigaldatud; tubade seinad valmis ja uksed ette; aed hoolitsetud...
Reisikesi jagus tervelt kolm nende aastasse: Riiga, Stockholmi ja Milanosse. Kui esimesed kaks olid paaripäevased mäluvärskenduskuurid, siis viimane teadupärast ohhoo-elamuste allikas jõulupühade ajal...
Oli plaanitud, et aastavahetus tuleb niisama raju kui mullu ja tunamullu, ent Lolo sattus hoopis arsti juurde ning selgus, et vapper sädistaja peab loobuma kõigest ihaldusväärsest, et mitte maailma vaatamisest ilma jääda. Pepe lubas igati solidaarne olla ja nõndasamuti loobuda nii sigarettidest kui viinavanapaganast.
Nõnda istusid nad kahekesi kainena peolaua lähistel, kuulasid seljatagust telerit ja olid natuke nukrad ka... Presidendi kõne ajal avasid nad ühe šampanja ja mekutasid südaööl sealt ainult ühe klaasikese. Rahvusringhäälingu teleprogramm oli piisavalt meelt lahutav ja pead jahutav, et uude aastasse vaatasid olevused üsna lootusrikkalt... Kui veel hommikul kõik see valge-valge-valge ne maja ümber sädeles päikeses, siis polnudki enam üldse kurb, elu ju siiski kestab, kui mõistlik olla. Mõistlikkus ise aga pole muidugi kummagi tugev omadus.
Lisaks jõudsid olevused ka Lolo vanemaid vaatama. Kuulata ära vanade manitsused ning veidi abikski olla. Lisaks vahtis Lolo pidevalt kella ja nõudis Pepe käest suitsetamise luba, mida too oli kitsi jagama. "Tarvis nüüd siis veel tossutada kui talv üle aja koorinud pilved päikse eest..." porises ta vastuseks.
Kiired arengud ongi neljandaks kuupäevaks jõudnud selleni, et mõlemad lubavad enesele vaid kolm suitsu päevas ja emb-kumb säutsub teise iga himura liigutuse peale hoiatavalt. Lolo on teel tööle ja Pepe paneb vaimu valmis tõlkimiseks ja reisijutu jätkamiseks...
0 comments:
Postitage kommentaar